Vaimse ja füüsilise tervise tagamine nõuab vastutuse võtmist
Töötajate vaimse tervise teema saab iga päevaga järjest enam tähelepanu ja üha enam ettevõtteid on teema seadnud oma prioriteetsete teemade hulka. Üks asi on sõnum välja öelda, teine asi on reaalsed tegevused ja vastutajad paika panna. Olles 14 aastat personalivaldkonnas töötanud, tean, et tihti pannakse paberile mida iganes kuna seadus seda nõuab. Kui ettevõte tegeleb teemaga tulemust silmas pidamata ja arvestamata kaasnevate kuludega on see lihtsalt raha põletamine. Kuna teema on minule südamelähedane, kirjutasin Äripäeva arvamusloo, mille täisteksti saad lugeda allpool.
Tulemuse all pean siinkohal silmas töötaja head vaimset ja füüsilist tervist. Samuti teadlikku vastutuse võtmist nii töötaja enda kui tööandja poolt. Ainult juhul, kui mõlema poole vastutus on niiöelda kodus, saab rääkida tulemustest, mis mõlemale poolele rahuldust ja rõõmu pakub. Eesmärgiks peab olema reaalselt inimest väärtustav suhtumine kogu ettevõttes, alustades juhist ja/või juhtkonnast. Kui juht on seda meelt, et töötajate vaimne tervis on prioriteet (sh töövõimetuse ja töötaja puudumisega kaasnevad kulud) on mõistlik alustada konkreetse vastutaja leidmisega organisatsioonist või värvata inimene, kellel on antud valdkonnas nii teadmised kui kogemus. Alles siis saab töötaja jaoks reaalselt midagi muutuda.
Mõned aastad tagasi loodi Tööinspektsiooni (TI) juurde Töötervishoiuteenistus, mille üks eesmärkidest on propageerida töötajate seas nii füüsilist kui ka vaimset tervist ja tööohutust. See näitab, et riigi tasandil on jõutud arusaamisele, et väheneva tööjõu tingimustes on mõistlik pöörata tähelepanu sellele, mil moel töötaja end igapäevaselt tööpostil tunneb ning tööandjalt oodatakse panustamist töötaja vaimse tervise edendamisse. Teema on intrigeeriv ja tekitab palju küsimusi, eelkõige: kas tööandjal on selleks kompetentse ja ressursse? Millised valdkonnad vajavad kõige enam tähelepanu? Kes sellega ettevõttes peaks tegelema? Personalijuhina, värbajana ja tööandjana näen, et just need küsimused jäävad tihtipeale ettevõttes selgusetuks. Vaimse tervisega tegelemist kasutatakse sageli kõlava lööklausena või soovunelmana. Seda eelkõige teadmatusest või oskamatusest suurepäraseid ideid ettevõttes tegelikult inimesteni viia.
Optimeerimine ja töökoormus
Töösuhtes on kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid seotud vajadusega optimaalse inimeste hulgaga kõik vajalikud tööd tehtud saada. Sageli ei võeta lahkunud töötaja asemele uut (et kulusid kokku hoida) ja töö jaotatakse ära olemasolevate töötajate vahel. Vahel on see õigustatud ent tihti mitte. Töökoormus kasvab, mis toob endaga kaasa olukorra, kus normtööajaga ei saada enam oma tööd tehtud ja lisaaega võetakse puhkeaja arvelt. See töötab paraku lühiajaliselt. Töötaja väsib ja tekkib stress, halvemal juhul juba läbipõlemine ja depressioon. Juhid on sellises olukorras nagu kahe tule vahel – kas kasuminumber või inimene? Sõltub juhi küpsusest, kuidas olukorrale läheneda nii, et kõik terveks jääksid ning organisatsioon jätkusuutlikult toimiks.
Tulemused algavad tegevusest
Töötajate vaimse tervise eest hoolitsemist kasutatakse ühe osana tööandja väärtuspakkumisest või ettevõtte tööandjabrändi kujundamisel. Sageli aga on see vaid lause strateegiadokumendis. Juhid peaksid aga teadvustama, et tegelik tööandja käitumine reaalsete situatsioonidega on see, mis tagab, et töötaja loob ettevõttele suuremat tulu ning mis turul pikaajalise maine kujundab. Kui tööandjal tahtmist ja selgust vaimse tervise mõjust töötulemustele napib, siis reeglina teemaga ka ei tegeleta. Oma kogemusest saan tuua näite, kus juht ise vaimselt töötajaskonda terroriseerib. Selle tulemusena lahkusid aastate jooksul paljud spetsialistid ja juhid, sisekliima ning maine tööturul said rikutud. Tänapäeva juht oskab või õpib kahjusid ennetama (mis on seotud töötajate väärika kohtlemisega), alles siis saab hakata tekitama tulusid, mis kaasnevad meeskonna väärtustamise, õiglase kohtlemise ja tõeliselt inimkeskse juhtimisega.
Pikaleveninud ja nähtamatu vägivald töökohal
Üks oluline vaimse tervise mõjutaja töökohal on töökiusamine (psüühiline vägivald). Värbajana kuulen kandidaatidelt lugusid töökiusamisest rohkem kui oskasin ette kujutada. Esmapilgul tunduvad olukorrad lihtsalt lahendatavad ent kui puudub kultuur töökiusamise olukordi käsitleda, siis juhid sellega ei tegele. Lootes, et olukorrad ise lahenevad. Enamasti lõpevad need lood töötaja lahkumisega ettevõttest – see on töötaja ja juhi või siis kolleegi vaheline konflikt, mis paljuski toimub tagaselja ja jääb nähtamatuks. Sageli teise inimese suhtes psüühilist vägivalda kasutav inimene ei saa sellest ise arugi. Mitte kõik inimesed ei ole valmis töölt lahkuma ja nii töötatakse aastaid vaimse terrori all. Ettevõtetes ei ole reeglina täna ka inimest (va ettevõtted, kus personalitöötaja on tõesti töötajate usalduse võitnud), kelle poole töökiusamise juhul abisaamiseks pöörduda. Seega on oluliseks väljakutseks nii julgus situatsiooni märkamiseks kui oskuslikuks lahendamiseks. Kui oma meeskonnas sobiva väljaõppe ja oskustega inimest ei ole, on lahenduseks selline inimene värvata või osta teenus sisse.
Kust leiab lahendust, millest alustada?
Eestis puuduvad täna põhjalikud teadmised sellest, kuidas vaimse tervise küsimusi organisatsioonis lahendada. Mõned organisatsioonid on seadnud töötaja vaimse tervisega seotud tegevused oma prioriteetide hulka. Hetkel on tegemist siiski üksikute juhtumite, üksikute juhtide ja üksikute tegevustega. See on samm edasi, kuid teema vajab kindlasti lähitulevikus avalikku diskussiooni ja praktikate rakendamist. Värbajana püüan panustada ja soovitan ka juhtidel ning personalijuhtidel alustada teema teadvustamisest, küsimuste esitamisest, mõiste sisu avamisest enda ettevõtte kontekstis. Tuge võib anda Tervise Arengu Instituudi käsiraamat töötajale ja tööandjale “Tervislik töökoht! Vaimne tervis töökohal” (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/143817521369_vaimne_tervis_tookohal.pdf)
Kõikidele on keeruline koheselt sobivaid lahendusi pakkuda, sest inimesed ja ootused ning vajadused on erinevad. Kuid teavitustööd vaimse tervise olulisuse (inimese enda vastutuse ja füüsilise aktiivsuse tähtsuse vaatenurgast) kohta on võimalik teha kõikides ettevõtetes.
Vaimse tervise tagamine organisatsioonis on kindlasti kahepoolne protsess. – Jaanika Tohv, värbamisjuht, TalentMill asutaja
Protsess, mille eest vastutavad nii töötaja kui tööandja ent jõupositsioon on kindlasti tööandjal. On oluline, et ettevõtte (personali)juht teadlikult toetaks vaimse ja füüsilise tervise kitsaskohtade tuvastamise organisatsioonis, valib kindla inimese, kes kaardistab olukorra ja koostab toimiva tegevuskava vaimse ning füüsilise tervise teemadega tegelemiseks.
Suur rõõm on tõdeda, et teedrajavad juhid vaatavad oma organisatsioonis vaimse ja füüsilise tervise teemadele inimese elu, kui terviku perspektiivist lähtudes. Nad julgevad konfliktidele silma vaadata ja teemadega tegeleda. Nad on valinud organisatsiooni pädevad inimesed, et töötajate vaimse tervise teemaga reaalselt samm-sammult tegelema hakata. Oluline on seeme idanema panna, siis on lootus, et ühel päeval kasvab sellest suur ja lopsakas taim.