Aus hinnang vaimse tervise tagamisele töökohal

Vaimse ja füüsilise tervise tagamine nõuab vastutuse võtmist

Töötajate vaimse tervise teema saab iga päevaga järjest enam tähelepanu ja üha enam ettevõtteid on teema seadnud oma prioriteetsete teemade hulka. Üks asi on sõnum välja öelda, teine asi on reaalsed tegevused ja vastutajad paika panna. Olles 14 aastat personalivaldkonnas töötanud, tean, et tihti pannakse paberile mida iganes kuna seadus seda nõuab. Kui ettevõte tegeleb teemaga tulemust silmas pidamata ja arvestamata kaasnevate kuludega on see lihtsalt raha põletamine. Kuna teema on minule südamelähedane, kirjutasin Äripäeva arvamusloo, mille täisteksti saad lugeda allpool.

Tulemuse all pean siinkohal silmas töötaja head vaimset ja füüsilist tervist. Samuti teadlikku vastutuse võtmist nii töötaja enda kui tööandja poolt. Ainult juhul, kui mõlema poole vastutus on niiöelda kodus, saab rääkida tulemustest, mis mõlemale poolele rahuldust ja rõõmu pakub.

Kulgemine

Kulgemine – see mõiste ei ole uus, kuid tähelepanu keskmesse on see tõusnud just viimastel aastatel. Milline sügavam tähendus selles peitub ning miks on seda oluline teadvustada?

Mis sinule selle väljendiga esmajoones seostub? Kulgemise „arhitektiks“ nimetatud M. Csikszentmihalyi on öelnud, et kulgemine on seisund, milles inimene on oma tegevusest nii haaratud, et kõik ümbritsev muutub tähtsusetuks. See on see aeg, kus sa oled nii tegevuses „sees“, et aeg justkui peatub, sinu tähelepanu on täiel määral fokusseeritud vaid käesolevale tegevusele. Millal sina viimati sellist tunnet kogesid? Ehk oled sa seda tundnud mõnd huvitavat raamatut lugedes, sporti tehes, mõne hobiga tegeledes või oma töös.

Töös kulgemise kogemine on väga oluline. Miks? Töö mängib meie elus tähtsat rolli ja tööga oleme hõivatud suure  osa oma päevast. Oleks ju tore, kui sa ei tunneks, et sa pead tööl „käima“, vaid Sul oleks võimalik seda enam nautida, sellest rõõmu tunda ja seejuures õppida ja areneda.

Töösuhetes on kaks olulist poolt, tööandja ja töötaja. Kulgemise kogemise vaatenurgast on mõlemal võimalik anda oma panus. Tööandja saab kujundada töökeskkonda, disainida protsesse ning ametikohti. Töötajal samas on võimalik läbi töö mõtestamise, enda oskuste arendamise ja eesmärkide leidmise oma tööellu suuremat rahulolu luua.

Kerge öelda, raske teha. Kõik uus nõuab oma harjumuste muutmist, muutus iseenesest võib olla pelutav ja tekitada vastuseisu. Tööandja seisukohalt nõuab muudatuste tegemine kõigepealt seda „õiget“ hoiakut ja mõtteviisi. Hoiakut, kus inimest nähakse olulise ressursina, kus inimest väärtustatakse ja soovitakse leida viise, kuidas asju paremini korraldada – inimesekeskselt. Isikult endalt eeldab see samuti uute oskuste arendamist – eelkõige oskust suurendada kontrolli oma teadvuse üle ning oma energiat ja tähelepanu teadlikult suunata.

M. Csikszentmihalyi kohaselt on töö kaudu elukvaliteedi parandamiseks vaja:

  • Esiteks toetada inimeste arengut – aidata neil näha erinevaid tegevusvõimalusi, nende oskusi lihvida ja seada jõukohaseid eesmärke.
  • Teisalt on vaja tööd ümber kujundada, et see sarnaneks võimalikult palju kulgemise seisundisse viivale tegevusele.

Mida rohkem pakub töö vajalikul hulgal vaheldust, jõukohaseid väljakutseid, selgeid eesmärke ja vahetut tagasisidet, seda enam naudingut see pakkuda võib. Oluline on oskus neid võimalusi ise märgata, oma tähelepanu ja fookust teravdada. Sa saad seada endale ise jõukohaseid eesmärke ülesannete piires – on see siis näiteks teatud arv telefonikõnesid klientidele või tunni aja jooksul teatud arvu arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi. Eesmärk võib olla ka kvalitatiivne – järjest parem viis, kuidas sa asju teed, mitte kiirus või tüki arv. Oluline on tõsta enda jaoks latti samm-sammu haaval järjest kõrgemale, et see pakuks pingutust, arengut oskustes ning piisavat eneseületusmomenti. Kehtib seaduspärasus, liiga kõrged eesmärgid tekitavad frustratsiooni ja soovi isegi mitte pingutada, liiga madalad eesmärgid ja vähe väljakutset pakkuvad ülesanded aga muutuvad üsna kiiresti igavaks. Vaid sa ise oskad tunnetada, millisel tasemel on sinu jaoks hea tasakaal.

Lõpetuseks lihtne tõde

“Mida varem me mõistame, et töösse suhtumist on meil endil võimalik muuta, seda kiiremini saame täiustada ühte olulist osa meie elus.”

M. Csikszentmihalyi

Kui soovid iseenda töös suuremat tähendust leida ning tunned, et vajad tuge, siis kirjuta info@talentmill.ee ning leiame koos võimalusi.

Juhi mõju meeskonna loomisel ja hoidmisel

Tänane palju kajastust leidnud teema on tööandjate keeruline olukord seoses tööjõu nappusega – sobivat töötajat on keeruline leida või puudub soovitud pädevusega inimene kohalikult tööjõuturult üldse ning teda tuleb üle piiri otsima minna. Uue töötaja värbamine on üks võimalus oma meeskonda tugevdada. Võimalusi on aga mitmeid.

Juhi persooniga seotud teemad töökeskkonna loomisel, on sama kriitilise kaaluga, kui uue sobiva töötaja leidmine või motivatsioonipakett. Juhi isiksusel ja hoiakutel on töötajate töörõõmule ja tulemustele ning seeläbi ettevõtte tulemustele otsene mõju, juhist sõltub väga palju. Seda ilma liialdamata. Värbamisprotsessis on tavapärane, et potentsiaalne uus töötaja ei tee oma otsust uue meeskonnaga liitumiseks enne, kui on oma tulevase juhiga kohtunud. Talle on oluline teada, kas juhiga, kellega tuleb igapäevaselt koos töötada, tekib hea kontakt või mitte. Millised on juhi väärtused ja hoiakud, kuidas ta oma inimestest, nii olemasolevatest kui ka lahkunud töötajatest räägib? Kas tema jutus kostab hoolimine oma töötajate vastu või valab ta oma pettumusi välja kõigile, kes on ainult valmis kuulama? Seega, lisaks tööandjale valivad töötajad ka juhti. Töötajale on oluline teada, kelle heaks ta panustab olulise osa oma ajast. Siinkohal peame silmas nii keskastmejuhte kui ka tippjuhte.