Ühe noore lugu – aktiivne tööotsing

Mul oli suurepärane, võimalus olla nõuandjaks noormehele, kes oli naasnud kaitseväest ja asunud tööotsingutele. Ülikool oli lõpetatud ja ette oli tal näidata töötamine suvekuudel. Kuna noormehe tööotsingud edenesid visalt ning „ei“ vastuseid oli kogunenud omajagu, siis ta minu, kui värbaja, poole ka pöördus. Sooviga saada teada, et mida ta peaks tegema teisiti. Reeglina ei olegi noorel inimesel ette näidata nõuetekohast kogemuste pagasit, mida tööandjad sageli uuelt töötajalt ootavad. Samas on noorel vaja tööd leida ning oma karjäärieed kuskilt alustada. Seetõttu paningi kirja selle loo –  kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?

Ka noorel on oma lugu

Kui olin tema loo ära kuulanud, siis viisin esmalt nimetatud noormehega (nimetan teda edaspidi Raunoks, nimi muudetud) Skype intervjuu. Soovisin teada saada, mida Rauno on vaatamata noorele eale oma elus teinud? Mille üle ise uhkust tunneb ja mida väärtustab. Uurisin, mis teda huvitab, millega vabal ajal tegeleb ning millise pilguga ta seda maailma eluolu üleüldse näeb (loe: kas ta näeb enda vastutust oma elu kujundamisel). 

Läbi küsimuste ja vastuste sain Rauno (töö)elust ja kandideerimise ajaloost lühiülevaate. Tausta teadmine  andis mulle, kui värbajale ja personalitöötajale võimaluse kaasa mõelda, mida Rauno võiks tööotsingutel teisiti teha, kui ta seni teinud on – suurendamaks võimalusi leida töö, mis vastab tema ootustele. Meie vestluse käigus koorus välja ühe tubli noormehe tegus ning toimekas (elu)lugu. Siinkohal on rõõm tõdeda, et Rauno on kahe jalaga maapeal seisev noor, kellel ei olnud ebarealistlikke ootusi ei ametikoha ega töötasu osas. Tema tehtud kodutöö tööturul toimuva osas oli väga muljetavaldav. Materjali, mida CV-s lisaks kajastada oli päris palju.

Veendu, et olulised faktid kajastuks CV-s

Noore inimese CV-s, kellel töökogemust napib, on iga infokild ja rõhuasetus ülioluline. Just see konkreetne infokild võib CV lugeja (juhi, personalitöötaja, värbaja) tähelepanu köita ja tuua tulevikutöö. Kõrvaltvaatajana on minul lihtsam näha Rauno tugevusi ja kogemusi, mida ta oma CV-s rõhutada võiks/peaks. Tihti oma häid ja erilisi külgi ei osata ise märgata või ei soovita ehk tagasihoidlikusest esile tõsta. Mõned oskused tunduvad endale igapäevased ning ei ole just kui mainimist väärt. Samas on oluline teada, millised on need oskused, mis teevad sind teistest erilisemaks. Rauno puhul sain välja tuua tema saksa keele oskuse ja väitluskunsti valdamise. Enamus noori räägivad küll inglise keelt ent saksa keele oskajaid on tööturul pigem vähe. Väitluskunsti valdamise põhjal võib järeldada, mis ametikohtadel Raunol võiks eelis olla – ametikohad, kus argumenteerimine ja kõneosavus tõotab tuua edu. Alates müügitööst, mida tuleb täna teha väga paljudel ametikohtadel. Samas on see oskus oluline paljudel ametikohtadel ning nimekiri tuleks siinkohal väga pikk. Need on oskused, mis eristavad Raunot paljudest tööotsijatest. Etteruttavalt saan öelda, et tänu oma väga heale suhtlusoskusele ja saksa keele valdamisele talle tööpakkumine ka tehti.

Tee ennast leitavaks ja nähtavaks

Rauno oli oma CV avaldanud CV Online andmebaasis (https://www.cv.ee/) ja selle kanali kaudu oli ta ka leitav. Selleks, et oma võimalusi suurendada ja leida sobiv töö on hea olla nähtav erinevates kanalites. Neid kanaleid on palju ning mõned neist väga valdkonnaspetsiifilised.  Soovitasin Raunol uurida, milliseid kanaleid kasutab tööandja, kelle juures töötamisest ta ise huvitatud on (tööpakkumisi sirvides). Soovitasin võimalusel Raunol saata oma CV otse personaliosakonda – lihtsalt endast märku anda. Ta oli enda jaoks pannud paika kriteeriumid, millele tulevane tööandja vastama peaks – seega oli tal eeltöö võimalike tööandjate kaardistamisel juba tehtud. Rauno tegi kohe peale meie vestlust endale ka LinkedIn konto (https://www.linkedin.com) ning peagi sai ta sealt kaudu kutse konkursile. Sel korral talle küll konkreetset tööd ei pakutud ent tema virtuaalne võrgustik on täna kindlasti suurem, kui enne meie kohtumist. Läbi loodava võrgustiku suurendas ta enda võimalusi leida meelepärane töö tulevikus.

Tee oma kandideerimistest list

Miks see on oluline? Rauno otsis tööd väga aktiivselt – ca 20 kandideerimist paari kuu peale. Sain aru, et kohati kadus tal ülevaade, millisesse ettevõttesse ta oma CV saatnud oli. Tagantjärele tegi Rauno järelduse, et oleks pidanud koostama nimekirja, kuhu ta kandideerinud on. Selle listi puudumine kujunes oluliseks õppimise kohaks. Nimelt võeti Raunoga ühendust ühest ettevõttest, kelle esindaja end ülikiirelt telefonis tutvustas. Rauno ei saanud kohe arugi, kust talle helistatakse ning arvas, et küllap siis mõni ettevõte, kuhu oli kandideerinud. Ettevõtte esindaja väitis, et Rauno olevat kandideerinud nimetatud ettevõttesse müügiesindajaks. Ettevõtte nimi ei tulnud Raunole aga tuttav ette. Reeglina tegi Rauno enne kandideerimist ettevõtte taustauuringu kuna talle oli ettevõtte usaldusväärsus oluline. Peale väikest mõtte- ja uurimistööd selgus, et Rauno sinna ettevõttesse siiski kandideerinud ei olnud. Ettevõte oli saanud tema andmed Töötukassast ja proovis leida sel viisil töötajaid oma võrkturundusse. Seega on hea teada ja panna kirja, millisesse ettevõttesse ning millisele ametikohale sa kandideerisid – siis on selge, millisest ettevõttest sinuga võidakse kontakti võtta. Lisaks saab ka helistaja (juht, personalitöötaja, värbaja) aru, kui sa ei mäleta kuhu sa kandideerinud oled ning see võib näidata, kui palju/vähe sul on motivatsiooni konkreetsesse ettevõttess tööle asuda. Arukas on sellist olukorda ennetada.

Testimine – kellele ja milleks?

Kasutan paljude värbamisprojektide raames teste – vaimse võimekuse, isiksuse ja kiiruse-täpsuse teste jms. Seda teevad enamus personaliotsingufirmasid ning paljud ettevõtted. Testimist ei kasutata  mitte kõikide konkursside raames, sest testimine nõuab nii ajalist kui rahalist panustamist. Testimisi tehakse enamasti selleks, et kandidaadi võimete ja isiksuse kohta rohkem infot saada. Info on vajalik õige valiku/otsuse tegemiseks  –– konkreetse ametikoha tööülesandeid ja eripärasid silmas pidades. Vahel ka laiemat ametikohtade gruppi/tööpere silmas pidades. Testimine ei sisalda endas lõplikku tõde ja seda tuleks ka nii võtta – testimise läbiviija peaks seda oma tagasisides kandidaadile ka väljendama. Ka Rauno tegi oma kandideerimise raames teste ja seda ühe konkursi viimases etapis. Vestlused ettevõttes olid läinud edukalt. Peale testimist sai ta ettevõtte personalitöötajalt äraütleva vastuse. Paraku ei saanud ta aga testimise tulemuste kohta tagasisidet. Ta sai vaid oletada, miks talle tööpakkumist ei tehtud. See oletus ei pruugi olla tõene ja siit võib kujuneda väär uskumus iseenda kohta, mis piirab edasisel tööotsimisel motivatsiooni. Siinkohal julgustan ma igat inimest, kes tööotsingute raames teste täidab – teil on õigus ise testi tagasisidet küsida. Miks seda teha? Tagasiside on alati väga väärtuslik, see annab sulle võimaluse näha oma tugevaid ja samas ka arendamist vajavaid külgi. On fakt, et meil kõigil on need arendamist vajavad küljed olemas ja ilma nendest teadlik olemata, paremaks saada ei ole võimalik. Seega on hea neid teada ning vajadusel julgeda neist ka rääkida. Testimisel saadud info on väärtuslik teave igale kandidaadile ja seda on võimalik enda kasuks tööle panna.

Rauno oli valmis oma testitulemusi minuga jagama. Kuna olin kursis ametikoha tööülesannetega ja teadsin kandideerimisel seatud nõudmisi, siis võimaldas see talle testi tulemused konkreetse ametikoha valguses lahti seletada. Rauno ütles, et saadud info oli talle kasulik ja selgitas rohkem lahti „ei“ vastuse tagamaid. Ta oli ise oletanud midagi muud.

Rauno viis soovitust tänasele tööotsijale

  • Ära kiindu töökohta/ametikohta, kuhu sa kandideerid! Seni, kuni konkurss kestab ja sa pole tööpakkumist saanud, ei ole see töökoht „sinu oma“. Selline lähenemine/hoiak aitab sul „ei“ vastustega hakkama saada ning sihipäraselt edasi tegutseda.
  • Kirjuta CV-sse ka oma õppetunnid. Kirjuta CV-s oma kogemused (iga väiksemgi ent mitte väga pikalt ja lohisevalt) lahti ning pane kirja, mida sa konkreetsel ametikohal õppisid. Midagi õppisid kindlasti.
  • Tea oma nõrkusi ja julge neist vajadusel rääkida. See näitab, et oskad ennast ja oma käitumist teatud olukordades analüüsida ja kogemustest õppida.
  • Vali sobilik riietus. Vaatamata sellele, et moes on mugav riietumisstiil ning üldiselt on see ka aktsepteeritud – arvesta intervjuule minnes ettevõtte taustaga ning vali, mida selga panna ning mis võimaluse korral kappi rippuma jätta. Raunole tehti riietuse kohta komplimente!
  • Küsi nõu. Ole ise tööotsingul aktiivne ja küsi abi inimestelt, kes võiks sind sammu võrra edasi aidata. Vahel saavad endal mõtted otsa ja kõike ei peagi ise teadma! Abi küsimine võib viia sind uue töökoha leidmiseni.

Mida Rauno kogemus minu kogemuste pagasisse juurde andis? Tavapäraselt kohtun ma inimestega, kui nad on konkursil kandidaadi rollis ja mina värbajana olen valija rollis. Minule on antud volitus olemasoleva info (CV, testimine) ja intervjuu põhjal kandidaati hinnata. Sõltuvalt inimesest tekib  konkurssidel aegajalt ikka kandidaadiga usaldus ja ma saan neile pärast äraütlevat vastust kasulikku tagasisidet anda. Aga enamusele on kandideerimise protsess ja olukord pingeline – kohati ka stressi tekitav. Ja see on mõistetav.

Raunoga me kohtusime teises rollis – kui inimene inimesega. Nägin enda ees avatud ja koostööle suunatud noort, kelles on väga palju teha tahtmise energiat – antagu ainult võimalus. Väärtus igale tööandjale.

Ma sain teada, milliseid raamatuid noored loevad. Sain teada kust pärinevad nende põhimõtted – lisaks neile, mis on perest kaasa võetud. Panin oma lugemislisti juurde Ray Dalio raamatu „Põhimõtted. Elus ja töös“. Sain rohkem aimu, mida kujutab endast Pecha Kucha esitlusstiil ning millistel juhtudel seda kasutada võiks (ka oma töös). Nimekiri, mulle saabunud uuest infost tuleks pikk. Et see kogemus kokku võtta – olen väga tänulik, et sain kuulda Rauno lugu ning olla talle abiks, kui ta oma tööotsingul teist vaatenurka ja tuge vajas. Rõõmu teeb see, et ta tööotsing lõppes edukalt ning ta alustas äsja oma karjääriteed!

Innustan noori (ja kõiki teisi samuti), kes tööotsingutel, julgelt nõu ja abi küsima – kaotada ei ole midagi, ikka võita!

Värbamisfirma Talent Mill 5 aastat ehk kuidas minust sai ettevõtja

Vahel saab kõik alguse juhusest. Või vähemalt esmapilgul tundub see nii. Selline on ka minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Saagu minu loost häid mõtteid ja julgustust see, kes täna kaalub – hakata ettevõtjaks või mitte… alati on olemas see „aga“ ning mitu põhjust, miks selleks praegu õige aeg ei ole. Ent vahel tuleb lihtsalt kuulata oma sisemist tarkust.

Märka võimalusi, mis peituvad raskes eluperioodis

Aasta 2014 algas minu elus kurva sündmusega. Raske haigus oli minu emast jagu saanud. Sellega seoses olin nädal tööst eemal. See nädal oli piisavalt pikk aeg selleks, et mõelda, kuidas minu elu edasi läheb? Otsisin vastuseid küsimustele – mida ma elus veel teha tahan? Milliste inimestega ma koos töötada ja toimetada soovin? Mis mulle elus rõõmu pakub? Nii nagu ikka endasse vaadates ja küsimusi esitades ette võib tulla, tulevad vastused, mis meid ennastki üllatavad. Minu peas  sündis otsus – lahkun palgatöölt. Põhjuseid selleks oli mitmeid ent peamine ikka enda rahulolematus olukorraga. Otsus oli tehtud ent mõningate asjaolude kokkulangemise tõttu lahkusin ma palgatöölt siiski alles pool aastat peale selle otsuse tegemist. Täna tean, et selle nädala jooksul jõudis minuni teadmine, et ma ei ole oma tööeluga rahul ja seda elu saan muuta ainult mina ise. Elu muutmiseks tuli hakata astuma samme, et liikuda minu enda soovitud suunas.

Ole valmis haarama võimalustest

Mul oli kindel plaan terve suvi puhata. See otsus ja teadmine andis jaksu edasi minna. Ent vahel ei lähe sinu plaanid täide või täituvad hoopis teised unistused.

Hirm – võimalus või takistus karjääriteel?

Palju on räägitud ja kirjutatud teemal, kuidas võiks või peaks oma karjääri planeerima. Millal on karjääri muutuseks õige aeg, millised sammud ette võtta ja millega peaks arvestama, kui oled oma tööelus olulist sammu astumas.

Oluliselt vähem on kirjutatud teemal, miks on sageli nii, et sisimas juba mõnda aega planeeritud muutuse sammu on raske ette võtta. Selles kirjatükis soovin teid, lugejaid, ärgitada mõtlema tagamaadele, mis võib olla see, mis takistab sind täna tegemast sammu, mis võib muuta sinu karjääri ja ehk koguni elu.

Kui oled mõelnud töökoha vahetusele või mõtisklenud, et tahaks oma elus muutust ette võtta, toomaks oma igapäevaellu rohkem rõõmu, siis on see lugu just sinule.

Võtan teemaks hirmu, mis kuulub paratamatult inimeseks olemise juurde ja mis on sageli meile suureks takistuseks valikute tegemisel. Hirm tuleb alati siis, kui oleme olukorras, millest me (veel) jagu või aru ei saa. Samm karjääris,