Kuidas klient värbajat arendab?

Mõni aeg tagasi oli meil käsil juhipositsiooni sihtotsing, mis esitas oma keerukuse tõttu parajalt väljakutseid ent lõpptulemuseks oli väga toredate inimeste leidmine. Ja mis veel toredam, igati sobivad ja motiveeritud kandidaadid just selle ettevõtte jaoks. See ei ole teema, millest täna kirjutada tahan ent samas sissejuhatuseks oluline eelinfo.

Reeglina palume kandidaatidel värbamisprotsessi raames ära täita ka testid – vaimse võimekuse skaala ning isiksuse küsimustiku (kasutame https://tripod.ee/ teste). Meie üllatuseks avaldas värbav tegevjuht soovi ka ise need testid ära täita. Oma soovi selgituseks lisas ta järgmist: “Ma tean, milline ma inimesena olen ja millised on minu võimed. Kui ma teen testid, siis saan ma läbi testitulemuste hinnata ka teisi inimesi ning mõelda, millises osas on nad minust erinevad. See info võimaldab mul hinnata, kas uuel juhil on olemas sellised isiksuseomadused, mis minul on tagasihoidlikud. Ma tean, millist inimest meie meeskonda juurde on vaja ja keda ma tööturult otsimas olen.”

Selle tegevjuhi soov end testida, tundub tagantjärele väga mõistlik. Ja see pani mind kui värbajat mõtlema – kas pakkuda seda võimalust edaspidi kõigile värbavatele juhtidele? Või siiski mitte? Kas kõik juhid on nii julged, et tunnistavad endale, et ma ei saa kõiges olla parim…

Olen oma kliendile väga tänulik, et ta küsis, mida tahtis ning pani mind, kui värbajat nägema oma töös uusi vaatenurki ning võimalusi.

Loe veel lisaks juhi mõjust meeskonna loomisel ja hoidmisel: https://www.talentmill.ee/et/juhi-moju-meeskonna-loomisel-ja-hoidmisel/

Hiiliv läbipõlemine – uus kutsehaigus meie tööelus?

Olen viimase paari aasta jooksul kokku puutunud mitmete inimeste läbipõlemisega. Läbipõlemise põhjuseks on enamasti liialt suur töökoormus või liialt ebamäärasest olukorrast tekkinud pikaajaline stress. Kuna olen ka ise aastate eest kogenud tööalast läbipõlemist, siis on mul olemas isiklik kogemus, mil viisil läbipõlemise pall nähtamatult veerema hakkab.  Tänu saadud kogemusele on mul täna olemas teadmised, millele oskan tähelepanu pöörata, et enda läbipõlemist ennetada. Sel põhjusel antud lugu jagada soovingi.

Läbipõlemine on hiiliv nähtus, mida on teadmatusest raske märgata. Sageli loodab inimene, et saab olukorras, kus töökoormus on üle pea kasvanud ning unehäired juba igaöised, siiski hakkama. Reeglina loodetakse, et olukord läheb paremaks ning midagi muutub iseenesest. Paraku see nii ei ole. Enamasti läheb olukord märkamatult halvemaks – keskendumisvõime väheneb või kaob; ärritus kasvab olukorras, kus varem suutsid rahu säilitada; miski ei paku enam rõõmu jne. Ja need on juba väga tõsised märguanded, millele tähelepanu pöörata.

Ma saan hakkama, ma olen tubli

Tihti ei ole meil julgust olla „mitte tubli“ inimene. Me ei taha tunnistada, et tegelikult ei saa ma enam hakkama ja ma olen päriselt hädas. Seega pingutame aina edasi. Ja ikka veel natuke, isegi kui märgid on juba nähtavad. Me ei näe kuskil võimalust mitte tubli olla ja mitte hakkama saada. Meile on ju õpetatud (vähemalt 40+ inimestele), et asjad tuleb ära teha, vaatamata sellele, kas mulle see meeldib või mitte. Tublid inimesed (võid lugeda ka tüdruk/poiss) teevad ju nii. Sageli ütleb läbipõlenud inimene endale, et ei saa puhkust võtta või töökoormust vähendada kuna on vaja kindel suurus sissetulekut teenida. Ma ei saa tööalaselt järeleandmisi teha. Ma pean pingutama, natuke veel.

Kui saabub karm reaalsus

Ühel hetkel saabub karm reaalsus. Mingi tõsisem tõbi või haigus niidab meid sõna otseses mõttes jalust. Meil ei ole enam võimalik pingutada, sest me ei suuda seda… ei füüsiliselt ega vaimselt. Keha ei saa enam hakkama sellega, mida meel/mõistus meil teha käsib. Meie keha ei valeta, mitte mingil hetkel. Paraku ei taheta või ei osata märgata oma keha poolt antavaid esimesi märke sõnumist – MA OLEN VÄSINUD! MA VAJAN PUHKUST! Selleks, et inimene enda keha ja vajadusi märkama hakkaks on vaja tõsist tagasilööki tervisele. Tark on see, kes sellest esimesest korrast õppust võtab. Paraku kõigil meil seda tarkust ei ole.

Kuidas hiilivat läbipõlemist märgata

  1. Märka esmalt iseennast. Kuidas sa ennast igapäevaselt tunned? Pane see kirja, siis on sul info must-valgelt silme ees ning enesepettuse oht väheneb. Jah, me oskame ennast hästi petta.
  2. Pane tähele, kas sulle hakkavad viirushaigused kuidagi kergemini külge? Kas nohu on sagenenud? See on juba märk sinu kehalt. Võta rohkem aega puhkamiseks ja taastumiseks.
  3. Leia üles enda rõõmuallikas (ükskõik kui väike see on) ja anna sellele rohkem tähelepanu – see toidab sinu hinge ja keha. See on väike samm sinu sisemise tasakaalu poole.

Pea meeles, et töö on üks osa sinu elust. Mitte kogu elu. Anna endast parim, et sinu elus oleks tasakaal – töö, pere ja sõprade kõrval võta teadlikult aega iseendale. See viimane on läbipõlemise korral elulise tähtsusega. Ole enda vastu kaastundlik ja sõbralik. Ja kui see tundub esmalt raske, siis mõtle, kuidas sa käituksid olukorras, kui sinu lähedaseim inimene oleks samas olukorras, kus sina täna. Mida sa talle ütleksid? Kuidas tuge pakuksid? Ole sama kaastundlik ka enda vastu.

Lõpetuseks. Võta enda jaoks aega! Kuula ennast ja sinu keha oskab selle eest tänulik olla.

Värbamisfirma Talent Mill 5 aastat ehk kuidas minust sai ettevõtja

Vahel saab kõik alguse juhusest. Või vähemalt esmapilgul tundub see nii. Selline on ka minu ettevõtjaks hakkamise lugu. Saagu minu loost häid mõtteid ja julgustust see, kes täna kaalub – hakata ettevõtjaks või mitte… alati on olemas see „aga“ ning mitu põhjust, miks selleks praegu õige aeg ei ole. Ent vahel tuleb lihtsalt kuulata oma sisemist tarkust.

Märka võimalusi, mis peituvad raskes eluperioodis

Aasta 2014 algas minu elus kurva sündmusega. Raske haigus oli minu emast jagu saanud. Sellega seoses olin nädal tööst eemal. See nädal oli piisavalt pikk aeg selleks, et mõelda, kuidas minu elu edasi läheb? Otsisin vastuseid küsimustele – mida ma elus veel teha tahan? Milliste inimestega ma koos töötada ja toimetada soovin? Mis mulle elus rõõmu pakub? Nii nagu ikka endasse vaadates ja küsimusi esitades ette võib tulla, tulevad vastused, mis meid ennastki üllatavad. Minu peas  sündis otsus – lahkun palgatöölt. Põhjuseid selleks oli mitmeid ent peamine ikka enda rahulolematus olukorraga. Otsus oli tehtud ent mõningate asjaolude kokkulangemise tõttu lahkusin ma palgatöölt siiski alles pool aastat peale selle otsuse tegemist. Täna tean, et selle nädala jooksul jõudis minuni teadmine, et ma ei ole oma tööeluga rahul ja seda elu saan muuta ainult mina ise. Elu muutmiseks tuli hakata astuma samme, et liikuda minu enda soovitud suunas.

Ole valmis haarama võimalustest

Mul oli kindel plaan terve suvi puhata. See otsus ja teadmine andis jaksu edasi minna. Ent vahel ei lähe sinu plaanid täide või täituvad hoopis teised unistused.

12