Värbamisest kandidaadi silme läbi

Enamasti räägitakse personaliotsingust pigem just tööandja vaatenurgast. Jagatakse nõuandeid, kuidas leida endale sobivaid töötajaid, kuidas kandidaate hinnata jne. Samuti on teravdatud tähelepanu alla kerkinud tööandja mainekujunduse ja värbamise vastastikune mõju. Kõige selle juures kipub ununema, et värbamine on koostöö, vastastikku kasulik tehing tööotsija ja tööandja vahel. Mõlemal osapoolel on oma ootused ning tulemuslikuks suhtluseks on kasulik seda endale taas meelde tuletada. Vaatame hetkeks värbamisele läbi kandidaadi silmade.

Millised on enamlevinud vead tööle kandideerimisel?

Sa oled nõus – tööintervjuu on see koht, kus sa saad tööandjale end avada, rääkida oma kogemustest ning põhjendada, miks just sina oleksid kõige sobivam valik otsitavale ametikohale. Selleks, et silmast silma kohtumiseni jõuda, tuleb sul lugejat kõnetada oma kandideerimisdokumentidega – esimene ja väga kiire valik tehakse just CV ja kaaskirja alusel. Näpunäiteid CV kirjutamiseks oled sa juba lugenud, nüüd on aeg pöörata tähelepanu ka sellele, milliseid apsakaid oleks kasulik vältida.

Kas sina teed tööandja valikul taustauuringu?

Mind pani käesolevat lugu “paberile” panema lugu elust enesest. Mõnda aega tagasi kohtusin inimesega, kes osales minu poolt läbi viidud personaliotsingus. Konkursi lõppedes pakuti talle tööd just temale südamelähedases valdkonnas. Ta oli sellist võimalust juba pikalt otsinud. Talle pakuti häid väljakutseid põnevas ametis ent ometi lahkus ta peagi ettevõttest… Kohtumisel rääkisime sel teemal ja ta ütles  “mul oli endal kodutöö tegemata” ning tema tabav ütlus pani mind teemale pikemalt mõtlema.